Friday, March 19, 2010

Rant

Me oleme omadega täiesti pekkis.

Olen viimased 5 nädalat mööda maailma ringi tuulutanud. Paljud teavad, mis tunne on Eestisse tagasi tulla. Jah siin on mu kodu, perekond ja kogu elu. Aga miks on see "kodumaa" nii räpane, väiklane, kitsarinnaline? Mida mina saaks ära teha, et see muutuks? Stress ja lootusetus. Minu riik kultiveerib väärtusi, mis ei lähe kokku minu ettekujutusega sellest riigist. Hala, nutuklubi. Jälle. Ei saa välja sellest negatiivsest spiraalist.
Ignoreerida? Lihtne, kasutu. Lõpuks teeb reality checki ikka keegi, kes autost maki varastab või tänavale situb. Nii otseses kui kaudses mõttes.

Samas on meil ikka asjad suhteliselt hästi võrreldes mõnega. Ukraina, Läti... totaalselt pekkis. Paljud on valinud ignoreerimise. Lähevad ära. Nad kisuvad Eestit kaasa. Eestlane, vaata peeglisse.

Ja lõpetuseks küsimus - kust tulevad unistuste printsessid? Millal litsilöömisest eesmärk sai?


Bookmark and Share

No comments: