Thursday, April 16, 2009

Prügist

See postitus pakatab naiivsusest. Ärge ära tapke!

Jalutan 2 korda päevas koeraga kalamaja vahel. Kohalikud joodikud, koerad, lapsed, nende vanemad ja majad kus nad elavad on nende aastatega tuttavaks saanud.
Nägin maas Milka shokolaadi paberit. Kuna olen eelhäälestatud Yippee junnide korjamisele ei pidanud paljuks paberit üles võtta ja järgmisesse prügikasti visata. Jah ma tean ka kõiki lukustatud ja avatud prügikaste naabruskonnas.
Prügi üles korjates avastasin endast mõtte mida ma pole kunagi varem mõeldnud...

Me elame meelsamini prügi keskel selle asemel et teha enda ümbrus puhtaks. Prügiga on teadupoolest nii, et kui seda pole siis on raskem seda maha visata. Mis siis takistab tavatatsajal aeg ajalt võõrast prügi koristamast?

1. Prügi pole mõtet koristada, seda tuleb alati juurde
See väide ei pruugi olla nii. Nagu mainisin, on väga raske jäätisepaberit KUMU fujaasse maha visata. Koristades mõne koha on märksa tõenäolisem, et nad puhtana ka püsivad.

2. Mina pole maha visanud järelikult ei pea ma ka koristama
Siin on tugev vastuolu sees, sest koristamata jätmine sisuliselt alandab subjekti sellega, et ta on nõus elama teise inimese poolt loodud prügi sees. Loomulikult inimesed püüavad hoida oma piirkonna puhtana ja kuidagi tuleks tekitada arusaam, et minu ala ei lõpe välisukse või kvartaliga. On ka minu linn ja minu riik. Minu kuradi maakera.

3. Koristama peavad selleks palgatud inimesed > kojamehed
Error!!! Nende ülesanne on siiski puhastada (lehed, tolm, lumi jne...) Nad ei saa oma tööd efektiivselt teha kui peavad prügi eest ära koristama enne. Lisaks tähendab see, et me käsitleme kogu oma ümbruskonda suure prügikastina.


Järgmise asjana toon maalt survepesuri ja pesen meie maja esise puhtaks. Kirjad linnavalitsusse andsid vastuseks, et nad puhastavad tänavaid 2 korda aastas. See puhastamine on täiesti mõttetu, sest mingi auto lihtsalt kraabib kuivalt rentslit ja töö tulemus on pelgalt paberil. Sisuliselt ei muutu midagi.

No comments: