Monday, January 26, 2009

Ideid on aga fookust napib

Majanduslik surutis sunnib vägisi mõtlema. Tarbimine on kokku tõmmatud, nüüd tuleb loomise fookust teritada. Ideid on aga valida nende vahel on raske. Nii ongi mitu asja paralleelselt küpsemas. Traditsiooniliselt olen palju teinud puhtast entusiasmist või vajadusest endale või teistele midagi tõestada. Sellega hakkab nüüd ühele poole saama. See on kurb aga nii see on.

Mind on ikka ja jälle loomise ja tarbimise vahekord pannud mõtlema. Et mis on minu poolt tehtud tarbimise lisaväärtus? Kas kultuuri tarbides näiteks on õigustust selle ahmimisele? Eks see piir kuskil kultuuri ja meelelahutuse juures on. Seni kuni kultuuri tarbides muutud ise paremaks võib oodata ka kõrgema kvaliteediga loomingut (ma räägin nüüd väga abstraktselt siin) aga kui asi muutub meelelahutuseks siis ainukeseks panuseks jääb käibe tekitamine. Kuid... käive on tähtis. Meelelahutus rahastab kultuuri. Näitleja saab paar rolli elus ja ülejäänud tuleb lihtsalt ära teha. Seega tuleb lahata meelelahutust sügavamalt.

Meelelahutuse kvaliteet (hinnang muidugi subjektiivne) tuleb kindlaks määrata. Mis tüüpi meelelahutuse tarbimine on lisaväärtuse loomise seisukohalt veel aktsepteeritav? Mul on tunne, et enamus meelt lahutav on meie nõrkustele rõhuv. Ja see tuleb kõrvaldada. Kõige paremini juhtub see seda eirates. Nii teengi!

Samas lõpetuseks peab ikkagi rõhutama, et mõtlevad jäävad ikkagi vähemusse. Järelikult mõte ei ole inimkonna eesmärk!

No comments: