Sten provotseeris Eesti avalikkust väikese mõttemänguga. Teadupärast on radikaalsete mõtete elujõud demokraatia tingimustes suhtelist lühike. Lolluse jõud on piiritu. Samas lootust veel on. Keegi kuskil ju veel mõtleb mõtteid, mis keskenduvad olulisele, sisaldavad raskeid valikuid, omavad prioriteete, mis seavad ühise hüve kõrgemale individualistlikust lühikese perspektiivi eesmärgist.
Sõltumatud mõtted on hirmutavad. Näiteks mõte, kus kasv saab olla ainult seotud väärtuse lisandumisega. Sellises maailmas läheb laiskade elu ikka päris raskeks. Nagu ka ahnetel. Samuti tekib suuri raskusi luksuse tarbimisega. See oleks lihtsalt ebaviisakas. Kõige selle tulemusena võib tulla muuhulgas järeldusele - inimese eluiga täna on liiga lühike ja liiga pikk. Liiga lühike, sest tänaste fundamentaalsete valikute tulemusi näeme ise liiga hilja ja liiga pikk, sest elame piisavalt kaua, et selle peale siiski loota. See takistab aga meil teenimast järgmist põlvkonda ja sunnib keskenduma lühikese perspektiivi lahendustele. Sellest ka see enesehävituslik käitumine.
Lisa siia juurde veel postsovietlik indentiteedikriis mida kõik eestimaalased laialdaselt põevad ja saad sellise riigi nagu Eesti täna on. Meie saatusekaaslastest riigid on läinud veelgi kaugemale. Kogu idaplokk vaevleb realpolitik'a käes. See oleks Eestile järgmine loogiline etapp. Sammukeseks lähemale on meie senine laialdane toetus Gruusiale. Seal aga asjalood kipuvad nüüd käest ära minema.
Maailm pole veel valmis!
posted by Parasiil on 11/11/2007 11:20:00 PM
